Igaüks, kes tahab õndsaks saada, peab kõigepealt omandama õigekristliku usu. Kes aga ei säilita oma usku täiesti puhtana, see läheb kindlasti igaveseks hukka.
Selline on õigekristlik usk, et me usume ainsasse Jumalasse kolmikisiksuses ja austame ühtlasi kolmikisiksust ainuisiksusena. Ärgu vahetatagu isiksusi üksteisega ega lahutatagu jumalikku olemust.
Isa on eri isik, Poeg on eri isik ja Püha Vaim on eri isik. Ometi Isa, Poeg ja Püha Vaim on üksainus Jumal võrdse aulikkusega ja võrdselt igavese majesteetlikkusega.
Milline on Isa, selline on Poeg ja samasugune on ka Püha Vaim. Isa ei ole loodud, Poeg ei ole loodud ega Püha Vaim ei ole loodud. Isa on mõõtmatu, Poeg on mõõtmatu ja Püha Vaim on mõõtmatu. Isa on igavene, Poeg on igavene ja Püha Vaim on igavene. Ja siiski pole kolme igavest, vaid üksainus igavene; nagu pole kolme loomatut ega kolme mõõtmatut, vaid on üks loomatu ja üks mõõtmatu.
Säärasena on Isa kõigeväeline, Poeg on kõigeväeline ja Püha Vaim on kõigeväeline. Ja siiski ei ole kolme kõigeväelist, vaid ainult üks kõigeväeline.
Nõnda on Isa Jumal, Poeg on Jumal ja Püha Vaim on Jumal. Ja ometi ei ole kolme Jumalat, vaid on ainult üks Jumal.
Samuti on Isa Issand, Poeg on Issand ja Püha Vaim on Issand. Ja siiski pole kolme Issandat, vaid ainult üks Issand.
Kuigi vastavalt ristiusu tõele tunnistame igat isikut üksikult Jumalaks ja Issandaks, ei saa me ristiusus rääkida kolmest Issandast.
Isa ei ole kellegi poolt tehtud ega loodud ega sünnitatud. Poeg on ainult Isast, mitte tehtud ega loodud, vaid sündinud. Püha Vaim on Isast ja Pojast, mitte tehtud ega loodud ega sündinud, vaid lähtuv.
Järelikult on üks Isa, mitte kolm Isa, on üks Poeg, mitte kolm Poega, ja üks Püha Vaim, mitte kolm Püha Vaimu. Selles kolmikisiksuses ei ole esimest ega viimast, ei suuremat ega väiksemat, vaid kõik kolm isiksust on võrdselt igavesed ning võrdse suurusega.
Nii et, nagu juba eespool öeldud, tuleb kolmikisikus austada ainuisikut ja ainuisikus kolmikisikut. Kes järelikult tahab õndsaks saada, see mõistku kolmikisikut esitatud kujul.
Igaveseks õndsuseks on siiski veel vaja veendunult uskuda, et meie Issand Jeesus Kristus oli tõeline inimene. Järelikult on õige uskuda ja tunnistada, et meie Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, on Jumal ja ühtlasi inimene: Ta on Jumal, kes on sündinud Isa olemusest enne maailma algust ja ta on inimene, kes maailma on sünnitatud emast. Täiuslik Jumal ja täiuslik inimene, mõistliku hinge ja inimliku kehaga. Võrdne Isaga oma jumalikkuses ja väiksem Isast oma inimlikkuses.
Ja kuigi Ta on Jumal ja inimene ühtlasi, siiski ei ole kaht Kristust, vaid on üks Kristus. Ta on üks, mitte sellepärast, et Jumal maiseks muutus, vaid seetõttu, et Jumal võttis maisuse endasse. Ja Ta on üks, mitte olemuste segunemise läbi, vaid isiku ühtsusest. Nagu hing ja ihu koos moodustavad ühe inimese, nõnda Jumal ja inimene on üks Kristuses, kes kannatas meie õndsuseks, läks põrgusse, kolmandal päeval tõusis üles surnuist, läks taevasse, kus Ta istub oma Isa, kõigeväelise Jumala paremal käel ja kust Ta tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Tema taastulemisel kõik inimesed tõusevad ihuliselt üles ja peavad aru andma oma tegevusest. Ja need, kes on teinud head, siirduvad igavesse elusse; kes aga on teinud halba, lähevad igavesse tulesse.
See on õigekristlik usk. Ükski ei või õndsaks saada, kui ta seda ei usu kindlalt ja ustavalt.
Для доступа к другим материалам на рус. языке, щелкните здесь.
